Esimene nädalavahetus

Täiesti uskumatu, et olen siin juba terve nädala olnud. Tänu suurepärasele seltskonnale ja kirjule elule on aeg läinud väga ruttu. Aga õnneks on suurem osa veel ees :)

Kuidas siis näeb välja üks õige nädalavahetus Delhis?

Reedel peale tööd otsustasime teha pisut läänelikuma õhtu ehk siis kino ja McDonalds. Kinos otsustasime seekord Hollywoodi filmi “Hangover” (Pohmakas) kasuks. Küll jõuab Bollywoodi hitte ka nautida. 

Alguses oli väga harjumatu, et kõikidesse rahvarohkematesse ja ehk rikkamale (india mõistes) klassile mõeldud kohtades on väga range turvakontroll. Seega, et McDonaldsisse sisse saada pidi kõndima läbi turvaväravate, sind ja su kott otsitakse läbi. Uhkemates kohtades nagu suured hotellid on selleks masinad nagu lennujaamades. Aga pärast paari kohta harjub ära ning ehk tuleb see pigem isegi kasuks. 

Film ajal möirgas meie rida niimoodi naerda, et pisarad silmis. Muu saal oli kahtlaselt vaikne. Keset filmi pandi aga tuled põlema “paus 15” minutit, et saaksid nagu kodus reklaamipausi ajal võileiva jahile minna.

Laupäeval seiklesime koduturul ringi, mis on üks Delhi suurimaid ja hinnatumaid. Kauplesime nii kuidas saime ja nüüd näeme kõik pisut rohkem hindulikumad välja. Aga see ei tähenda, et inimesed siiski krõllis silmadega ei vahiks. Mis s

eal ikka, tunnistage või mitte, me ka silmanurgast piilume, kui viru tänaval mooramees vastu tuleb. Issand, kuidas ta küll siia sattus :)

Pühapäev oli aga tõeline turistikas. Läksime vaatama ühte suurimat Delhi vaatamisväärsust - Redforti. Tegemist on hiiglasliku kindluse-paleega, mis nüüdseks toimib muuseumina. Selle ehitas sama kuningas, kes Taj Mahaligi. Sealt aga viisid kurjad Iraani kuningad ja Britid kõik kullast troonid mine

ma.

Enamikes kohtades on kohalikele ja turistidele sissepääsuks erinevad hinnad. Kohalikud maksavad kuskil 30 ruupiat (6 krooni) meie aga 250 (50.-). See on täiesti mõistetav ja eriti meeldivaks tegi asja see, et me ei pidanud seisma järjekorras vaid saime kohe läbi turvakontrollide sisse. Natuke ringivaadates otsustasime võtta ka kohaliku giidi. Kes Slumdog Millionaire’i on näinud teab ehk millised võivad kohalikud giidid olla. Uhkete sõnadega ennast tutvustades teatas ta, et räägib 40 keelt ja on igatmoodi parim ja targeim. Selle demonstreerimiseks tõlkis ta sõna “mosaiik” kõikidesse meie keeltesse. Eestikeelega jäi ta muidugi jänni :) Sellest ta ennast segada ei lasknud vaid muudkui vatras edasi. Otseselt muidugi mitte Redforti ajaloost vaid kõigest muust. Äkki jäime ühe nurgapeal seisma ning õnnis naeratus näol teatas ta “Now, my kids, I will show you paradise” (Nüüd mu lapsed, ma näitan teile paradiisi). Sellel hetkel tundus paradiis küll pigem Antarktikas asuvat, vaatamata sellele, et selles aias ajas kuningas oma 300 naist taga ja ujus kullas.

Aga nalja sai kõvasti ja kui ta asjadest pisut midagi teaks, saaks temast suurepärane giid :)

Esmaspäev oli aga jälle tööpäev ja tasapisi, aga väga vaikselt hakkab Delhi juba koduks muutuma. Vähemalt mõneks ajaks :)

Ma nüüd hiilin uuesti tuppa tagasi ja loodan, et homme koristajad kell 7 ei tule. Neil on suhteliselt ükskõik sellest, et magame. Nad lülitavad sisse tule, puhurid (!) välja ja asuvad usinalt põrandat pühkima. Tore äratus või mis :(

Namaste!