AGRA

Trinn-trinnn äratus kell 4.30. Tellitud buss peaks jõudma kella 5ks. Tegelikkuses saabus ta alles kell 7. Noh, vähemalt jõudis kohale! Päris tihti juhtub ka nii, et bussijuht lihtsalt unustab tulla, nii et võime öelda, et meil vedas.

Agra on Delhist umbes 200 km kaugusel. No mis te pakute kui kaua siin sellist vahemaad sõidetakse? 

A 2 tundi B 5 tundi C 7 tundi

Ja õige vastus on babababababaaa variant B - 5 tundi. Tee peal tuleb arvestada Delhi liiklusega, lehmade, ahvide, ummikute, konditsioneeri katki minemisega, maantee maksude ja muu saja asjaga. 

Bussis nägin magusat und lumistest mägedest ja kohukestest, kuni äkki koputas karvane käsi mu õlale ja kile hääl karjus läbi mootorite mädääm buy the necklace (osta kaelakee). Ehmatus oli seda suurem, et karvane käsi kuulus hiiglaslikule pärdikule, kes meie bussi tahtis sisse ronida. Natuke kurja häält ja sõit jätkus. Seekord enam magada ei julgenud..

Esimeseks peatuseks Agras oli Akbari mausoleum, mille kuulus Akbar (1556-1605) endale ehitas.

Edasi sõitsime Agrasse ja sõime lõunat, kuid toit ei tahtnud suurest elevusest eriti alla minna. Kui Taj Majali juures parklas bussist välja ronisime algas meeletu tormijooks. Suvi pole siinkandis eriline turismihooaeg ning seepärast olime eriti oodatud. Väikesed poisid sikutasid riietest, kisasid ja üritasid meile müüa kõike, mis neil taskutes oli. 

Nagu igalpool Indias ootas meid meeletu turvakontroll. Kaasa tohtisime võtta

ainult veepudeli, rahakoti ja fotoka. Kõik juhtmed, nätsud, kreemid jne olid rangelt keelatud. 

Viimaks saabus aga rahu. Ei mingit madam-madam ega piiibitamist. Ja seal ta seisiski - Taj Mahal. Kõhus keeras suurest ärevusest, higi jooksis meeletust palavusest aga sellel hetkel oli kõigest ükskõik. Mul on kirjelduseks vaid üks sõna - täiuslikkus. Seal me siis istusime ja lihtsalt vaatasime. 

Esimesest nõidusest üle saanud, julgesime ka pisut lähemale minna. Tõmbasime jalga õõvastavad valged sussid, sest kingades sisenemine on keelatud ja ronisime treppidest üles sissekäigu juurde. 

Mingi hetk avastasime, et peale Taj Mahali oleme tähelepanu keskpunktis ka meie. Fotosid tehti nii “salaja”, kui ka küsiti luba; topiti karjuvad lapsed sülle ja kukuti pildistama. Mingi aja pärast harjus ära kuid loodame, et ei leia neid pilte kuskilt internetiavarustest a’la minu lääne tüdruksõber :)

Kui ma peaksin valima maailmas koha, mis väärib nime paradiis, siis selleks on kindlasti Taj Mahal.  Väravatest väljudes oli õnn südames nii suur, et ükski kaamelisõidu pakkuja ega suveniiriärikas ei suutnud tähelepanu äratada. 

Järgmine peatus oli Agrafort, kus elasid kuulsad mogulid nagu  Babur, Humayun, Akbar, Jehangir,Shah Jahan ja Aurangzeb. See oli koht, kus juhiti tervet riiki, enne kui Delhisse ehitati Redfort. 

Viimaks, päevast vaimustusest, üliväsinud aga äärmiselt õnnelikuna algas kojusõit :)