Liis tuleb lennukist välja...
Äkki see kuumus tuleb lennukimootorist? Hmm.. aga miks see siis ära ei lähe? Higimull otsa ees vahetan hunniku ruupiaid (1 ruupia on umbes 20 eesti senti nii et rahapatakas on vägev) ja asun otsima taksot. Õnneks on siis korraldatud selline süsteem, et kassas ütled kuhu sõita tahad ning maksad kohe ära. See vähemalt hoiab natuke 10 kordse hinna maksmise eest.
Seejärel lähed välja ja otsid oma takso üles. Tulikast on asi kaugel, takso müriseb ja väriseb aga vähemalt on neli ratast all. Vedrustust nad ei tunnista ning iga augu koha peal on tunne, et hambad lüüakse välja. Ausalt öeldes polnud taksojuhil vist aimu ka kuhu ta sõitma peab, sest küsis iga nurga peal teed. Piibitamisest ja muust liiklusest ma ei räägigi :)
Kuidagi moodi jõudsime siis kohale ja kobistasin asjadega maha, ronisin üles korterisse ja mõtlesin veel oma ette kuidas küll mingeid sekeldusi pole veel tulnud. Koputan ja koputan, aga keegi ei tule uksele. Lõpuks avas ukse kohalik tüdruk ja teatas, et siin korteris ma küll elama ei hakka. Õnneks oli ta väga väga sõbralik ja viisakas ning kutsus mind sisse, pakkus vett ja kahekesi siis mõtlesime, mis võis viltu minna. Lõpuks läbi mitmete kõnede selgus, et aadressist on üks number puudu. Niisiis hüppasin kodinatega rikšale ja pöidlad pihus , et ta ikka teab kuhu minna. Vaevalt küll! Tema katse-eksitus meetodil rappusin oma pool tundi edasi-tagasi, kuni viimaks kohale jõudsime. Pärast tuli välja, et see oli 200m kaugusel ümber nurga.
Korter on hiiglaslik ja praegu on meid siin 6 ja tulemas veel 4. Tundub vähemalt, et on tore seltskond. Üks jaapanlane, hiinlane, prantslane ja kaks lõuna-ameerikast. Tuleb välja, et nemad ka just saabusid ning alles täna kolisid siia. Seepärast vajab see veel koristust ja ühes toas pole elektrit (loe: konditsioneer ei tööta). Aga no varsti peaks kõik korda saama ja eks siis alustan pildigaleriiga.
Aga nüüd vist lähen magama ära ning homme jutustan edasi!!
Namaste!
No comments:
Post a Comment