Teine Päev

Piiiiipppp-piiiiiiip-piiiiiippp-hhhaaaare-haaaaaare--rikša madam?-piiiiiip-piiiiiip-haaare-piiiiiiiiiiiip! 

Tere hommikust Delhi! Hommikul silmad lahti tehes on raske uskuda, et ma päriselt olengi nüüd siin ja pean siin kaks kuud hakkama saama. Niiiii põnev :)

Täna saabusid majja ka ülejäänud kaks tüdrukut ning esimesena hommikul läksime ümbruskonda avastama. Ma elan sellises Delhi linnaosas nagu Lajpat Nagar 4, mis on kuulus oma suurte turgude poolest. Lähemalt saad lugeda SIIT

Tänava nurkadel seisavad kaubitsejad puuviljade, kohalike maiustuste-snäkkidega ning kõiksugu muu erineva pudipadiga. Kui nad näevad, et kasvõi silma nurgast piilud siis karjub kriiiskav hääl üle tänava “onlllyyy 50 rupies madam!” Aga mind vana kala juba haneks ei tõmba, tean et tegelik hind on kuskil 10 kanti. Ukerdame rikšade, autode, päris autode, motorollerite, koerte ja suurte tolmupilvede vahelt järjest edasi. Lapsed mängivad kriketit, vanamehed ja rikšajuhid lebotavad jalad taeva poole oma kärudes, imeilusates riietes naised sammuvad enesekindlalt lemmik kaupmehe juurde ja nende vahel hiilivad kolm lumivalget, ärapõlenud nägudega ja ilmselgelt eksinud eurooplast. No vähemalt oli kohalikel põhjus miks (vabandust väljenduse, kuid täpselt nii see välja näeb) jõllitada. Vähemalt olen sellega nüüd ära jahtunud nii, et kui kui Viru keskuses kõik mu talla alla jäänud tualettpaberit krõllis silmadega vaataksid, ei oleks mul sellest vist sooja ega külma. 

Õhtu poole käisime ka teistes AIESECi traineemajades ning kohtasin isegi üht eestlast. Väike maailm :) 

Tegime endale kohalikud SIM kaardid ning ma olen nüüdsest kättesaadav selliselt numbrilt +911 9711147982 ja aadressiks on 178A/12 Dayaland Colony, First Floor, Laipat Nagar, Delhi, India. 

Kõik on külla oodatud, külakostiks võtta palun jääkuubikud (korraliku Ülemiste veega loomulikult! 

 Aga nüüd keeran ennast rulli ja proovin magama jääda. Ja kui ma selleks ajaks veel üles-sulanud pole siis kirjutan kohe varsti jälle.

Namaste!

rikša - jalgrattal põhinev sõiduk, mille saab sõiduks võtta igal nurgal

auto - mootorratta variant rikšast

 

Esimene Päev

Liis tuleb lennukist välja...

Äkki see kuumus tuleb lennukimootorist? Hmm.. aga miks see siis ära ei lähe? Higimull otsa ees vahetan hunniku ruupiaid (1 ruupia on umbes 20 eesti senti nii et rahapatakas on vägev) ja asun otsima taksot. Õnneks on siis korraldatud selline süsteem, et kassas ütled kuhu sõita tahad ning maksad kohe ära. See vähemalt hoiab natuke 10 kordse hinna maksmise eest.

Seejärel lähed välja ja otsid oma takso üles. Tulikast on asi kaugel, takso müriseb ja väriseb aga vähemalt on neli ratast all. Vedrustust nad ei tunnista ning iga augu koha peal on tunne, et hambad lüüakse välja. Ausalt öeldes polnud taksojuhil vist aimu ka kuhu ta sõitma peab, sest küsis iga nurga peal teed. Piibitamisest ja muust liiklusest ma ei räägigi :)

Kuidagi moodi jõudsime siis kohale ja kobistasin asjadega maha, ronisin üles korterisse ja mõtlesin veel oma ette kuidas küll mingeid sekeldusi pole veel tulnud. Koputan ja koputan, aga keegi ei tule uksele. Lõpuks avas ukse kohalik tüdruk ja teatas, et siin korteris ma küll elama ei hakka. Õnneks oli ta väga väga sõbralik ja viisakas ning kutsus mind sisse, pakkus vett ja kahekesi siis mõtlesime, mis võis viltu minna. Lõpuks läbi mitmete kõnede selgus, et aadressist on üks number puudu. Niisiis hüppasin kodinatega rikšale ja pöidlad pihus , et ta ikka teab kuhu minna. Vaevalt küll! Tema katse-eksitus meetodil rappusin oma pool tundi edasi-tagasi, kuni viimaks kohale jõudsime. Pärast tuli välja, et see oli 200m kaugusel ümber nurga. 

 

Korter on hiiglaslik ja praegu on meid siin 6 ja tulemas veel 4. Tundub vähemalt, et on tore seltskond. Üks jaapanlane, hiinlane, prantslane ja kaks lõuna-ameerikast. Tuleb välja, et nemad ka just saabusid ning alles täna kolisid siia. Seepärast vajab see veel koristust ja ühes toas pole elektrit (loe: konditsioneer ei tööta). Aga no varsti peaks kõik korda saama ja eks siis alustan pildigaleriiga.

Aga nüüd vist lähen magama ära ning homme jutustan edasi!!

Namaste!

Minek

Viimaks on nüüd mul ka päris oma blogi. Nüüd saategi teada, mis ma hommikuks söön, mis lugu raadiost tuleb ja noh siis paari sõnaga mu elust Indias ka :)

Istun hetkel Heathrow lennujaamas vaatan seda meeletut rahvamassi ja mõtlen endamisi kuhu nad siit küll lähevad ja kus ärkavad ning mis siis teevad. Vastas istub keskealine hiinapaarike kes teeb usinalt enne lendu võimlemisharjutusi. Nende kõrval istuvad kaks valgetes laudlinades (või on need voodilinad?) araabia-šeiki. Nurgas loeb noor neiu andunult koraani ning kõrval istuv japs sööb uskumatu kiirusega isuäratavat sushit. Äkki jalutab mööda britt väikene tütar ees rihma otsas jooksmas.  Kõik nad rüüpavad vett, mille tulu läheb Aafrikasse veepumpade rajamiseks. Teretulemast maailmakülla. 

Ja nende vahele on ära eksinud üks väsinud Eesti tüdruk, kes võttis oma seitse asja (vabandan 19.5 kilo träni) ja põrutab kaheks kuuks India pealinna Delhisse.  

Shub raatri mulle! (head reisi)